1. Kas „Jumal” või „judeo-kristlik pärand” peaks olema nimetatud Lissaboni lepingus? Palun motiveeri oma vastust.
Judeo-kristlik pärand peaks olema nimetatud Lissaboni lepingus, kuna see on lääneühiskonna aluseks. Euroopa ühiskond on rajatud väärtustele, mis tunduvad igaühele iseenesest võetavatena. Kui need asendada muudest kultuuridest pärinevate filosoofiatega, milleks on globaliseeruvas maailmas surve, siis kaotab Euroopa kõik selle inimväärse, mida me hindame ja mille tõttu on siia immigreerunud ka inimesed teistest kultuuriruumidest. Sama juhtub ka, kui asendada kristlik maailmavaade sekularismiga. Eestis katsetas sellega Nõukogude okupatsioonivõim. See põhjustas korvamatu moraalilanguse.
2. Kas pead antisemitismi ja antisionismi täna Euroopas probleemideks?
Antisemitism ja antisionism on täna Euroopas probleemideks. Probleemide juured peituvad Lähis-Ida konflikti meediakajastustes. Juutide ja araablaste vaheliste konfliktide käsitlemisel on tunda meedia kallutatust. Viimase Gaza konflikti puhul ei kajastatud meedias piisavalt juudiasunduste aastate pikkust pommitamist Gazas võimul oleva organisatsiooni Hamas poolt, kuid esimese Iisraeli vasturünnaku puhul oli kogu maailma meedia fookus nendel sündmustel. Sarnaselt on meeia toiminud ka mitmete teiste konfliktide ja arengute puhul. Tulemuseks on kõigi rahvaste negatiivne suhtumine juudi rahvasse ja Iisraeli riiki. Meedia on kujundanud neist agressori ja araablastest nende ohvrid. Objektiivne meediakajastus oleks probleemi lahenduseks.
3. Mida pead Iisraeli kõige olulisemateks väljakutseteks nüüd ja tulevikus?
Iisraelile avaldatakse survet nii lääne kui ka araabia riikidest Jeruusalemma ja põliste Iisraeli alade loovutamiseks, et need muuta Palestiina nimeliseks araabia riigiks. Gaza loovutamine oli hoiatavaks näiteks. Iisraeli poolset hea tahte avaldust ei hinnatud, vaid vastupidi, see hoogustas terrorismi. Kui Iisraeli valitsus loovutab osa Jeruusalemmast, lõpeb see katastroofiga.
Teiseks oluliseks väljakutseks on Iraan. Iraan ohustab Iisraeli mitmel tasandil. Potensiaalseks ohuks on tuumarelva saavutamine. Iraan on juba rünnanud Iisraeli oma käepikenduse – Hezbollah kaudu. Vaatamata rahvusvahelsietele kokkulepetele, et Hezbollah ei tohi enam relvastuda, on Iisraeli põhjapiiril täna Hezbolla käsutuses rohkem relvi, kui enne Teist Liibanoni sõda. Lisaks Hezbollah’le relvastab, koolitab ja finantseerib Iraan terroristlikku rühmitust Hamas.
Iisrael vajab kaitstavaid piire ja lääneriikide mõistmist ja toetust nende ohtude vastu võitlemisel.
4. Kuidas teie erakond suhtub tuumaohusse Iraanist? Kas EL peaks dialoogi pidama Hamasi ja/või Hezbollah’ga?
Kui Iraan saavutab tuumarelva, seab see Iisraeli ohtu. Ahmadinejad on korduvalt ähvardanud Iisraeli hävitada. Iisraeli reaalseks ohustamiseks asutas Iraan ka terroristliku rühmituse Hezbollah Iisraeli põhjapiirile. Kui Iraanil oleks piisavalt sõjalist jõudu, kasutaks ta seda kindlasti Iisraeli vastu.
Euroopa Liit ei tohiks põhimõtteliselt suhelda terroristlike organisatsioonidega. Hamas ja Hezbollah on organisatsioonid, kellel on tuhanded raske purustusvõimega raketid ja hulgaliselt muud relvastust. Hezbollah oma rohkem sõjalist jõudu, kui selle asukohamaa, Liibanoni armee.
5. Kuidas tuleks arendada vabakaubanduslepingut Euroopa ja Iisraeli vahel?
Iisrael on euroopalike väärtustega riik. Euroopa Liidul peaks olema Iisraeliga suhted sarnaselt Norra ja Shveitsiga – vaba isikute, kaupade ja teenuste liikumine. Hariduse ja teaduse vallas peaks olema erisuhted. Tihe koostoo peaks olema ka kaitsepoliitika alal. Parimaks aluseks suhetele on ühised väärtused ja sarnane identiteet. Nendest suhetest võidaks mõlemad pooled.
You are here:
