1. "Jumal" oleks ebapiisav, kuna selle mõiste alla võiks tuua nii Allahi, Buddha kui ka Taara. Õigem oleks "judeo-kristlik pärand" või "-traditsioon", või "-eetika". Asi on selles, et tänases religioosselt polümorfses Euroopas eksisteerib risk kaotada Euroopa ja euroopaliku tsivilisatsiooni vaimne selgroog: ajalugu alates antiik-kultuurist läbi kristluse kuni tänasesse. Ma ei väida, et üks või teine religioon või kultuur on ülemad teistest, aga fakt on ka see, et näiteks islami-maailmas (mille tipp-saavutust - araabia numbreid! - kasutame me tänini) oleks juba loogiliselt võimatu leiutada näiteks sisepõlemismootorit. Sest gaasi üleminek kineetiliseks tööks on välistatud juba usu-doktriiniga! (Ilma Allahita ei saa hing kehaks, v.a. destillatsioonis - näiteks, piirituse ajamisel.) Ma ei arva, et meid peaks väga huvitama see, millesse usub üks või teine eurooplane (kui ta usub), aga oluline on see: meie olemise aluseks on kindel usulis-tunnetuslik-eetiline doktriin. Mis on loonud kogu tänapäevase tsivilistasiooni. Ka Jaapanis, Indias ja Iraanis toodetakse arvuteid, elektrijaamu ja mikrolaineahjusid "euroopaliku" teaduse järgi.
2. Anti-semitism on probleem eeskätt Venemaal: ainsas riigis, kus eksisteerivad legaalselt ja toetatult natsistlikud ja fashistlikud organisatsioonid, kus levitatakse doktriini "juudi-vabamüürlaste" vandenõust jne. Anti-semitism on olnud ja jäänud vene rahvusdoktriini osiseks (s.h. Gogol, Dostojevski, Putin jpt.). Muudes riikides ja Euroopa Liidus olen kohanud n.ö. kommunaalset anti-semitismi: küll juudi-teemaliste anekdootide, küll legendide ja släng-sõnavara tasemel. Aga se on pigem enese-irooniline ja humoorikas. Iseasi on aga ekstremistlike jõukude huligaanitsemine (nagu seda kohtab Saksamaal ja Prantsusmaal) - fashistliku graffiti levik, juudi surnuaedade mõnitamine jne. Samas on tore näha, kuidas nii mõningadki Euroopa üliolulised kultuurifenomenid on taas omandanud oma nähtava seose juudi juurtega: Franz Kafkat ja kogu Praha "gootilist" kirjandust tajume me osalt vana-testamentlikuna, Isaak Babelit - juudi-vene olukirjanikuna jne. "Viiuldaja katusel" on Euroopas tajutav nii üldinimliku teose kui ka juudi kultuuri väljendusena.
3. Jätkata senist poliitikat, mille aluseks on: rahu ja väljapeetus. Iisrael ei tohi unustada, et teda ümbritsevad surmavaenlased ja ta ei tohi lasta end uinutada diplomaatlisest retoorikast. Samas peab Juudi Riik ära tundma sõpru teda ümbritsevas araabia maailmas, nagu seda on täna näiteks Jordaania. Iga juut peab mäletama, et näiteks ka Mossadi heaks teevad tööd araablastest agendid, kes riskivad Iisraeli ja tsivilistasiooni heaks oma eludega! Ning selliseid araablasi on tuhandeid - kes teenivad juudi riiki mitte kasu, vaid usu nimel demokraatiasse ja normaalsusesse!
4. Hamasiga on dialoog välistatud. Hezbollah... samuti raske uskuda. Mistahes läbirääkimised on väärtuslikud kui protsess, aga mitte kui tulemus. Iga kindral teab, et lõpuks otsustavad asja - diplomaadid. Arvan, et Iisrael ei tohiks mitte mingil juhul loovutada oma strateegilisi sõjalisi positsioone ega tegema täna mingeid kaugeleminevaid järele-andmisi. Tänane araabia maailm on ohtlikum kui ei iial enne. Ja siinkohal manitseksin ma oma juudi-sõpru: ärge uskuge liigselt garantiisid ei USA-lt ega Euroopa Liidult - sest need võivad kaduda mistahes hetkel. USA ja EL on teie sõbrad, aga tingimusel, et Iisraeli riik ise on piisavalt tugev selleks, et kaitsta oma elu.
Iraani tuumaoht on poliitiliselt reaalne, kas ka tehniliselt- raske öelda. Fakt on see, et otsustaval hetkel võivad nii Venemaa kui ka Hiina ja eriti - Pakistan - muuta Iraani islamistlikuks agressiivseks tuumariigiks. Siin tulebki ilmsiks ka euroopalike ja islamistlike väärtuste erinevus: islam on valmis hävitama maailma koos endaga (nagu teevad seda enesetapu-terroristid), meie aga tahame elada ja säilitada iga üksiku inimelu. Kardan, et seda, et inimese elul on väärtus, tuleb meil maailmale õpetada veel sajandeid. Seniajani aga ei tohi liiga eesrindlikud tehnoloogiad levida väljapoole kultuure, kes suudavad neid arukalt kasutada.
5. Meile kipub ikka ja jälle ununema, et Iisrael on - Euroopa riik. Iisraeli meeskonnad on mänginud korv- ja võrkpalli Euroopa meistrivõistlustel-ju! Arvan, et vabakaubanduse areng seisab pigem formaalsuste, kui sisu taga.







